01.01.2009

Oh meie vinget vana aasta ära-saatmist. Olime tööl – köögis, koristasime ja küürisime laudu, kus peal süüa teeme. 5 min enne uue aasta saabumist tuleb James ning käseb meil kõigil välja minna. Siis me läksime ning vaatasime seda maskipidu, kus ei olnud miljon inimest, kuid kaunis seltskond. Kõik lugesid 10..9..8.. ..2..1.. Jeeee!! – inimesed kriiskavad ning pasunad hüürgavad. Kuigi minul ei olnud miskipärast erilisi emotsioone. Miski on viltu, siin ei ole miski see, mis on kodus. Peale mu mõttelendude. Kõnnin öösel üksi väljas ning avastan looduse hääli ning tähesära, mis on tugevam, kui varem kogenud olen. Ehk on see tänu tüdrukule, kes mulle enese-teadmata jõudu annab. Märkan lihtsust. Näen võltsi olemist. Mu arvuti kell on ikka eesti aja järgi, seda jälgides mõtlen, millega küll sõbrad, vennad-õed mul kodus tegelevad. Emps vahepeal ikka kirjutab, mis on juhtunud ja juhtub. Seda on mõnus lugeda, kuna nüüd on tahtmine väga suur edasi liikuda, siis nende kirjade lugemine on nagu väike reis tagasi koju.

Ilusat uut aastat!