matkamine vol2

Austraalia päev (26.01)

Täna on kõigil Austraalastel kalendris punane päev (välja arvatud aborigeenid). Tööd nad ei tee ja kes ongi tööl, saab mitmekordset palka.
Meie oleme veel viimased alla 24h Maria saarekesel. Eile, kui tulime telkimisplatsilt tagasi sadama platsile, käisime vahepeal 711m kõrgusel. Mõelda vaid umbes natuke üle kahe munamäe. Maria mägi – sinna ronimine oli üpris raske ja kivine kuid vaade ületas ootused/lootused. Arvasime, et seal on igal pool suured puud ning põõsad aga tegelikult ei olnud, oli vaid vaade tervele saarele, paatidele, mis lahedes ujusid, randadele, kus eelmised päevad olime supelnud...

27.01

Bishop and Clerk – 599m kõrge mägi. Suured kivid ning kõrged kaljud. Eile pealelõunane seiklus viis meid sinna mäkke mööda metsateed ja kivirahne. Mäkke minnes töötab kogu keha ning kõige rohkem vatti saab süda ning hingamine kuid alla tulles vaid jalalihased. Aga sealt ülevalt oli kaunis vaade. Nägime Mt Maria tippu, kus eelnev päev turnisime, sai istuda kaljunuki peal, kust alla ei taha vaadata, ennast hästi tunda päevase päikese all soojaks muutunud kivirahnude peal. Teel mäkke külastasime Fossil Cliffi, kus väidetavalt 270 millionit aastat tagasi Gondwanas elanud mereelukad on kivistunud.

29.01

Kaks päeva oleme jalutanud Freycineti coastil. Tulime Maria saarelt otse siia. Siin on kuulus Wineglass Bay, kus me muide just täna telgime. Eile ja täna on olnud väga väsitavad. Eriti mina olen kuidagi ropult väsinud. Ehk sellepärast, et ma ei saa väga hästi telgis magada – magan juba 8. ööd vaid käteräti peal magamiskotis ning kõrval teises telgi otsas norskab Pesa. Isegi veidi imestan, et nii hästi olen vastu pidanud, magamata ning iga päev mingi action kusagil mägedes või ookeani ääres. Täna sai meil vesi otsa. Homme peaksime kiiremas korras kusagilt joogivett leidma. Nägime kokku kolme pruuni madu, mis olevat siinpool kõige mürgisemad – kui ta peaks hammustama siis on vaid kolm minutit aega, midagi teha. Aga need on vaid jutud, pole ühtki pärisjuhtumit näinud. Tulime üle Mount Grahami, kust oli ka vapustav vaade merele ning maale.

31.01.09

Oleme tagasi Hobartis hostelis. Eile olime Coles Bays, mis on ilus väike külake. Mulle väga meeldiks sellises elada umbes kuus kuud või rohkem. Saime ka esimese hääletamise Austraalias tehtud. Ühe autoga 180 km, mis on minu arvates vägagi hea. Kuid ikkagi nad pidid meile meelde tuletama, et miks hääletamine ei ole siin nii populaarne – Oli kord juhtum, kui üks hääletajate pealevõtja otsustas nad kõik ära mõrvata, ta tegi seda umbes 10 korda ning nüüd on ta kusagil puuris. Kuid point on, et sellepärast ei soovitata siin hääletada ning hääletajaid peale võtta. Aga kui bussid ei sõida, siis peab kuidagi kohele saama.