Ta ei tulnudki. Ning hiina on üks äraütlemata rahulik koht. Nii suur ja tühi, kuigi inimesi siin ju rohkem kui mulda eestimaal. Öö oli lennukis veider, eriti ei maganud küll. Palav oli koguaeg, kuni natukenegi und silma tuli, siis oli jahe. Söök oli OK. Õhtal kanaga riisi ja hommikul krevetiga nuudleid – suht maitsev isegi. Jube lahe oli vaadata mägesid ning ma silmasin ka Hiina müüri, kui see oli müür, ega kõrgelt nii hästi ei näe. Aga ma loodan, et oli, siis saan sõprade ees uhkustada. Pesa ütles et hiinlased ajavad mu domestic lendudesse – aga ega ma nüüd ise ka aru ei saa kus ma olen ja millega lähen. Rääkisin küll pikalt infotädidega ja turvameestega aga ega tolku vist polnud, sain vaid teada, et lend läheb Gate C53. Ahaa üks tädi käskis mul pagasi ka üles otsida, aga siis läksin otsima ning ei leia ja ei leia. Läksin siis seisin pool tundi kaotatud ja leitud osakonnas, kus jagati infot pagasi kohta. Seal kohe teine armas tädi väitis, et saan pagasi kätte Sydneys. No mida nad jooksutavad vaeseid võõramaalasi ühest kohast teise?
Nüüd siis ootan lendu Shanghaisse ja sealt Sydneysse. Kõht hakkab jälle tühjaks minema.
Muidu laskumisel hakkas mul nina veritsema, väga hull tunne, nüüd üks ninaauk on kuivanud verd täis ja teine pooleldi veel hingab. Pesin nägu ka Toiletsis. Hambad haisevad ja keha ka.
Siin pole ka tasuta netti. Hahaa.
0 comments:
Post a Comment