Vabad päevad on tapvad – Midagi ei ole teha, teised on tööl, siis ei ole kellegagi rääkida ega malet mängida. Vabad päevad panevad mõtlema, ning jõulukaartide kirjutamine kodumaale. See tõsiselt paneb igatsema seda koledat suusailma ning neid armsaid inimesi kellega olen tuttav ning keda pole veel kohanud. Eriti Perekonda. Mu armast veidrat perekonda. Peale SFT vol 2- te teised märkasid, et midagi on minus väga teistmoodi, olen näost ära ning ei naerata nii palju. See kõik on selle Inglise tüdruku süü, Tegelikult vabade päevade pärast olin selline. Mõtlesin liialt palju.
Vahepeal käisin Roadtripil läbi linnade, rongi taga ajades – Et Tara ilusti rongi peale saaks, kuid lõpuks viisime ta ikkagi ise ära, sest ta jäi kaks korda rongist maha. Ebaõnn, nägime rongi minemas, kui rongijaama jõudsime. Olin terve tee paljajalu. Šoppasime jalutasime sõitsime. Jalalabad olid päeva lõpuks tumemustad.
Ükspäev lõhkusin oma plätud ära, Aitasin Rosiet restoranis laudu katta ning raksti, plätu pooleks, nüüd pean kunagi/kusagilt uued ostma.
Jõulud on tulemas ning tööl läheb vaikselt juba kiireks. Kaks päeva järjest oli meil hommikusöök, lõuna, ning õhtusöök. Tavaliselt lõunat ei ole. Seega pikk päev ja õhtuks väsinud, ning ei peagi kodu peale mõtlema. Laupäeval on meil vist 100 inimest mahutavas söögitoas 200 inimest. Koopas on kontsert. Ning pühapäeval on tööliste jõulupidu, kus ma olen väsinud, sest teen hommikusööki ning hiljem bistroos.
2 comments:
Tervitused, armas! Vaatan iga päev, kas on su´lt uut sõnumit. Nii huvitav on lugeda ja kaasa elada. Aitähh! Meil on selline talv, millist pole palju aastaid siin olnud - lumi-lumi-lumi! Ja sina oled Austraalias kuuma Päikese all! Armastust ja Rõõmu sulle raskematel hetkedel, kodust kaugel! Toetus ja tunnustus sulle! Tädi Kadri
Igatsen Lund ja külma.
Aitäh.
Love
Post a Comment