22.04

Ei miskit üllatust, pikutasime terve öö lennujaama pinkidel. Mu põlved teevad ikka kuratlikku valu sellest mediteerimisest, kuid sain seal magatud – diagonaalselt kahe inimese diivani moodi pingil, jalad üle seljatoe ja peaga toetamas oma kotile. Peaaegu öö läbi oli seal sagimist, hommikul siis kui uni kadunud, jäi veidi vaiksemaks.
Nüüd oleme Darwini linnas. Oi kui Soe siin on. Võiks öelda et kuum isegi. Teed kaks sammu ja üleni higine. Otsime tööd, sest Pesa on minu kulul elanud juba Uus-Meremaast saati. Kui õnneks läheb saame ehk juba järgneval nädalal töö. Kuid kes teab.