Vipassana 10 päevane kursus.

Märksõnad, mis leidsin meeste poole pealt jalutusmetsast: Start again, top of the head, house of pain, keep equanimous.

Kuulsime Pesa isa tuttavalt, et toimub selline kena kursus. Vaikuse ja meditatsiooni kursus. Tahtsime seda teha Uus-meremaal, kuid aeg ei sobinud hästi. Siis leidsime kohe, et ka Austraalias tehakse seda mitmes kohas. Niisiis panime end kirja. Nimeks on Vipassana Meditation. Mida õpetab India mees Goenka. Naljakas vend.

Vaikus ja Mediteerimine oli peamine tegevus 10 päeva. Saabumise õhtul algas Noble Silence mis tähendab, et rääkida võib ainult õpetajatega, mitte kellegagi teisega, kirjutada ei tohi, muusika, kunst, sport jne kõik oli keelatud. Ainult jalutada võisime. Naised ja mehed eraldi.

Hommikul kell 4 kongi hääle peale silmi avades algas kõik. Esimesed meditatsioonid olid päris huvitavad, sain mõtetest jagu, keskendudes vaid hingamisele. Tavalisele normaalsele hingamisele. Nii ta edasi läks. Iga päev 11 tundi päevas mediteerimist. 5,5 tundi magamist. Valu algas 5. päevast, kui pidime oma matikeste peal tund aega liigutamata istuma, päevas 3 korda. Õhtased olid alati kõige valusamad. Kui ma India mehe juttu õigesti mõistsin, siis õppisime ära sama meditatsiooni, mis aitas Buddhal valgustatuks saada. Võimas.

Kuigi ma tegin ka oma valikuid, vahepeal magasin kauem, kuni 6:30-ni. Ning isegi vahepeal lasin oma mõtetel vabalt lennata, sest ma ei saanud meditatsiooniga hakkama.

Mis ma kogesin?
Ma ei oska kogu seda meditatsiooni tehnikat siin kirja panna, ehk see pole isegi kasulik. Ehk vokaalsel tasandil seda oskaksin seletada, kui mitte siin. Sain metsikult aega, et mõelda asjade üle. Avastasin, et olen jätnud väga palju lahtisi otsi oma elus. Leidsin ka mõnedele lahenduse. Ärge minult imesid oodake aga loodan, et maailm mind jälle alla ei neela enne kui jõuan mõne sõlme teha.

Leidsin ka palju asju mille peale mõelda rohkem, kui tekivad teatud olukorrad, kui kohtan inimesi, kui olen üksi jne. Avastasin, et inimese nn mõistus ja keha on huvitav, kuid seda on ka muu maailm, see mis mind ümbritseb ja mõjutab ning mis peamine, kuidas seda kõike jälgida ja teadlik sellest olla.

Kuna pidi ainult vaikuses elama kogu selle 10 päeva, siis hakkad igasugu asju nägema. Näiteks ühel hommikul oli kahe palmipuu vahele ämblikupoiss ehitanud supersuure võrgu. Niisiis tuleb üks mees ja kõnnib pilk maas otse peaga sinna sisse. Sellest ta läbi ei tungi vaid vaikselt tagurdab tagasi, tirides oma juukseid ja otsaesist kleepuvast võrgust välja. Lõpuks see tal õnnestub ja läheb teiselt poolt puud. Kõik see muidugi totaalses vaikuses, ei ühtki sõna ega häält. Isegi mitte kehakeelt.

Kogesin ka 10 päevast taimetoitlust. Ei olnud hull, isegi meeldiv. Kuigi vahepeal ei olnud õrna aimugi, mis ma söön.

Teadsin seda ka juba varem kuid nüüd sain tõelise elamuse. Oli aega ja mõte lendas. Miskipärast ka spordi peale. Kujutasin ette kõiki alasid seitsmevõistluses, kuidas miski lihas peaks liikuma ning kuidas keha toimima. 1500 m jooksu ajal, kui inimesed hakkasid karjuma, et viimane ring, siis mu süda hakkas puperdama, ehhki ma istusin seal matil juba 30 min liigutamata, kuid mu süda klopsis kui segane.

Tänupalve
Suured tänud Martinile ja Pesale. Martini käest kuulsin filmi „Oldboy“ ning selle filmi sain Pesa kõvaketta pealt. See film aitas mul valuga toime tulla. Istusin seal valu alates istmikust kuni varvasteni välja (mõni naine väitis et see valu on võrreldav sünnitamisega) siis tuli see film ja lause meelde ning korrutasin seda omale endal silmad kinni ja nägu naerul „Smile and the world smiles back.“ Aga valus oli ikkagi.

Küsimused ja kõhklused.
Näiteks: Goenka väitis, et see on ainuke viis saada lahti kõikidest kannatustest, mis on sinu sisse kogunenud. Kas see ikka on nii, ehk on veel neid viise. Raskemaid või kergemaid. Olen mõtlev ja teadmisega, et avastada on veel palju palju.

May the all beings be happy! – oli tema õnnelik lause, mida ta korrutas ja korrutas. Üks selle aluseid on, et ei tohi tappa ühtegi being-it. Ning nad on taimetoitlased. Ning tapmine on loodusseaduse vastu. (Inimene ei tohiks hakata vastu loodusseadusele). Kuid nad on kõik taimetoitlased. Mis on being, kas ainult need, mis suudavad natukenegi mõelda (kaasaarvatud instinktid), kuns isegi sääski ei tohtinud tappa. Kas taimed ja seened ning need ilusad kaunid puud ei ole beings?

Väidetavalt õpetab ta seda, mida avastas ja arendas Buddha. Kuid Buddha oli väga väga kaua aega tagasi. Ning just tema läbi generatsioonide õpitud ja edasi antud õpetusega räägib ja õpetab Buddha õpetust. Ehk tõesti see on nii.

Ning peamine: See õpetus õpetab elama joonel koos loodusseadusega. Kõik muutub. Sa saad teadlikuks, et õnn muutub kunagi ning ka kurbus muutub kunagi. Aga Alati muutub. Intellektuaalsel levelil on seda kerge uskuda, kuid meie saime seda omal nahal tunda ning õpetuse selle tundmiseks. Siis hakkasim mõtlema. Kas ma ikka tahan sellist elu. Ilma suure rõõmuta ja ilma suure kurbuseta. Ma arvan, et ma ei tea, mis on tugev depressioon ning kurbus ja ega ma ei tea mis on imeline õnnetunne lennates pilvedel, Kindlasti olen neid kohanud kuid usun, et on kuhu püüelda. Omaette olles mõtlesin, et see kindlasti muudab elu kergemaks, ning lõpppunkt ehk finish on elu nagu Buddhal. Kuid selleks läheb kindlasti aega, ehk aastaid või isegi eluaegu. Ning mina hetkel sinna jõuda ei soovi. Tahtmine on vaid rohkem silmi avada ja rohkem tunda.

Miskipärast oli tunne, et need põhimõtted, mis ka sellel õpetusel on, on mul alati meeles olnud, olen nende järgi püüdnud oma elu sättida. Ei tapa, ei varasta, ei seo ennast seksuaalselt valesti, ei kasuta valet kõneviisi ning ei kasuta mitte ühtki uimastit. Siin on muidugi vaidlemist palju, kuid mu sõbrad, kes mind teavad juba kaua kaua – nemad oskavad sellele vastata, kas see on nii olnud või mitte. Kas ma usun Karmasse? Võib-olla. See kõik tundub nii ebalik (ma mõtlen mis see sõna tähendab, ehk on õige sõna).

Oli palju erinevaid inimesi. Kellele meeldis, kellele mitte. Kes põgenes esimesel päeval, kes eelviimasel. Vabandusi leiti mitmeid. Kui aus olen, siis ootasin ka Pesa märguannet 5. päeval, et lähme, kuid seda ei tulnud. Ning olen õnnelik, et see jäi vaid vibratsiooniks kusagile korraks.

Päevakava ning muu info leiate siit lehelt. http://www.dhamma.org/

Pilte seal teha ei tohtinud, siis kasutasin oma silmi, kuid leidsin Internetist ka paar pisikest pilti kohast, kus me olime.

Kuss-Kuss: „Tundub nagu kõik muutuks, kuid tegelikult ei muutu midagi.“
Mina: „Ei ei, vastupidi: Tundub et midagi ei muutu, kuid tegelikult muutub kõik.“