Bangkok (11. juuni)

Eriti palju pole muutunud. Olen linnas veel ringi vaadanud ning avastanud, et siin püütakse väga väga palju turiste ninapidi tõmmata. Hästi palju on erinevaid petuskeeme. Nii et olge Valvsad. Siin ei ole Tasuta asju, tänava peal inimesed ei ole usaldusväärsed, Ehhki mõned kindlasti on. Nüüd on juba ka avastatud, et isegi lääneinimesed on kaasa haaratud, näiteks oli juhtum, kus üks prantsuse poiss aitas petjaid. Veelkord olge väga valvsad! kui peaksite Taisse tulema.
Istusin Pargis, Bangkoki esimeses pargis, lugesin raamatut, Siis Juhtus mu naljakaim jutuajamine. Mu juurde tuli üks Tai mees (keskeas, selline vanem portfell kaasas, prillid ees, suhteliselt viisakalt riides) ning hakkas mulle midagi räkima, Segases tai keeles. Vahepeal sain aru, et ta väitis, et Euroopa on nr 1 ning Tai on nr 10, ning tehes väga veenvaid liigutusi ja näogrimasse. Istus mu kõrvale maha. Ma ka inglise keeles rääkisin talle, et ma ei saa mõhkugi aru, mis sa räägid. Ta vaid naeratas iga sõna üle. Ning siis kui tema kord oli jutustada, siis mina naeratasin iga sõna üle. Ning lõpuks ta lahkus, lehvitasime ja ta kadus.
Pargis silmasin ka väga suuri sisalikke, kes seal veekogus elavad. Need elukad olid vinged, nad nagu kaklesid vees ja siis üks möödakäija ütles et nad teevad beebisid.
Hostelist sain omale 3 Singapuri sõpra. Nad nägid välja kui 18 kuid tegelikult olid 23, siis mina olen 21 kuid näen välja kui 25. Elu on ikka veider nähtus. Nad rääkisid Singlish keeles, mis on Inglise ja Mingi muu keele vahepeal. Sellest saab isegi aru, kui väga hoolikalt kuulata.


Käisin raha laiaks löömas. Suan Lum Night Bazaar – ehk üks ööturgudest Bangkokis. Kahju, et ma sellele kõige suuremalt turule minna ei saa, mis töötab ainult nädalavahetustel, kus olevat umbes 2500 väikest poekest/letti, ei tea kuidas öelda. Kuid ma sain palju asju. Ma vist ei ostnud midagi selle hinnaga, mis nemad algselt pakkusid. Kuid seda tingimist tuleb alati naerunäoga teha, siis nad on ka rõõmsamad.
Teate mis!! Arvake, mis raamatu ma leidsin hosteli vahetusraamatute laua pealt. ...
Jon Krakauer „Into The Wild“. Nüüd on see juba mu seljakotis ja pool peaaegu läbi loetud. See on hoopis detailsem, kui film.
Homme hommikul hakkan lennujaama poole liikuma, et kodu poole lennata. Pean vist ka riigist lahkumise maksu maksma. Kuid ei ole hullu, sest riiki seisenemisel ma maksu ei maksnud, sest tulin 4.juunil – päeval, mis oli viimane perioodist, mis valitsus tegi, et suurendada turismi ning turgutada Tai majandust.
Rahast rääkides, siis tuli Taisse 10 000 tai rahaga, nüüd veel viimane päev ja umbes 2000 on alles, kuid sellest vist 700 on lahkumise maks, lennujaama 150 bussiga, 320 taksoga, veel ei teagi, millega lähen, sest hosteli tädi ütles, et kui buss ei tule 30 minuti jooksul, siis võta takso. Ööbimise eest olen üldjuhul maksnud 200-250 raha, viimane öö 600, sest jäin hiljaks ja pean nüüd üksi toas olema, uues toas. Ehk siis ennist umbes 70-90 krooni öö kuid viimne on siis 240 krooni. Naljakas on nii mõelda, sest Austraalias maksin kõige eest umbes 3-7 korda rohkem. Nüüd on kõik niii odav, Kuid mis mind ootab Eestis? Mõnus elu. Olen kindel.