Bangkok (9.juuni)

Phuketist Bangkokki: väga halb, kui ei tea, kuidas asjad käivad. Phuketi bussijaam oli nii veider, sest sisenesin valest august. Siis sattusin kellegi tuuritegija peale, kes mulle 300 kohaliku rahaga pileti Surat Thani müüs. Umbes 250km bussisõitu. Ehhki oleks pidanud ostma pileti bussist, oleks umbes 100 raha odavamalt saanud, kuid mis teha. Elu õpetab. Niisiis bussisõit oli vapustav. Vaade mõnikord kaunis, mõnikord liiga palav. Bussijuht oli hull, ta sõitis keskmisel rajal möödumistel. Seega vedas, et kraavi ei sõitnud. Ehhki nägime kahte-kolme avariid selle 4 tunni jooksul. Jõudsin rongijaama. Lugesin ennist, et rongi peab reserveerima, kuid mina ei tahtnud, siis ostsin kohapealt ning ei mingeid probleeme. Passisin küll veidi kaua, sest rong jäi tunni hiljaks. Seal olid ka Budisti mugad. Siis üks nendest ajas habet. Kahe sendiga!! Võttis karva sentide vahele ja tõmbas selle kiirema liigutusega välja. AAAA!! Kuid tema ei teinud teist nägugi.
Lõpuks saabus mu rong. Maksin selle eest umbes 500 raha. Sõit 12 tundi. Magasime kõik seal rongi peaaegu pehmetel pinkidel. Päris vahva.
Saabusin Bangkokki. Jube räpane linn. Selline hoolimatus või midagi on teisiti. Aga teistmoodi, kui Euroopa linnad. Siin ka ikka pakuvad takso teenuseid, ning üks tädi pakkus noori tüdrukuid. Appi. Jõudsin siia, mul polnud jälle kaarti, seega kasutasin mälu, ja tunnet. Ja ma jõudsin just täpselt sinna, kuhu ma tahtsin. Hostelis ostsin kaks ööd, ning jäksin linna peale. Kahmasin hostelist ka linna kaardi. Siin on kõik palju suurem, kui kaardi peal tundub. Käisin niiiii palju. Kuigi midagi hämmastavat ei leidnud. Ei oska millestki nagu pilte ka teha. Kuidagi nii tühi tundub olevat.
Käisin ja käisin, šopping centerites ja Hiinalinnas, lõpuks väsisin ja metrooga tulin tagasi oma hosteli juurde. Nimi on Urban Age. Tahtsin osta ühti kivesid, mis on Tiibetis tehtud, kuid püüdsin ka sobiliku hinna saada, kui ei tulnud välja, 1000 raha oli liiga palju. Ehk homme turult leian odavamalt. Aasta on siin 2552 kui ma ei eksi. Usu järgi.
Kaubanduskeskuses kõndisin ühest poest välja ja siis üks mees – kas indialane või kusagilt sealt vahepealt ütles mulle, et ma olen õnnega koos. Ma naeratasin ja pöörasin tema poole, Ta jätkas, et mul on õnnelik nägu, järgmine kuu on sul väga palju õnne. Ma imestasin ja naeratusega tänasin teda. Kõndisime erinevates suundades lahku. Niii võimas.