Berliin (12. – 15. juuni)

Enne kodu on veel üks väike seiklus Saksamaa pealinnas. Ööbin sõprade juures, kes eelmine aasta läbi Couchsurfingu minu diivanil magasid. Väga mugav.

Lend Bangkokist oli pikk ja kurnav. Lennujaama pidin taksoga minema, sest bussijaamas pool tundi lennujaamabussi oodates hakkasin selles kahtlema. Lennukis ei saanud istet akna juurde, seega passisin keskel. Süüa sai selle 11 tunni jooksul umbes 4 korda. Tulin Air Berliniga.
Maandusin Berliinis Tegeli lennujaamas, kus ootasin pagasit üle poole tunni. Kuid mu sõber oli juba seal. Niisiis alguses oli natuke veider suhtlemist alustada, sest olime ennist vaid korra kohanud (põhimõtteliselt), Kuid saime hakkama. Ööbisin sõbra majas. Väga kena ja sõbralik perekond, ehhki Inglise keelt rääkis ema läbi raskuste. Suur suur Aitäh sellele kenale perele. Saabusin sinna reede õhtul. Ajavahe on Taimaaga 5 tundi. Samal õhtul läksime välja kusagile baari õlut jooma. Imestasin, et Saksamaal saab õlut osta juba 16 aastaselt ning tänava peal on igal teisel noorel õlupudel näpu vahel. Seda oli tõeliselt veider näha. Sest mujal sellist pilti pole kohanud. Kuid tol õhtal kohtasin ka paljusid teisi saksa noori, ja ka üks rootsi tüdruk.

Laupäevaks nad olid mulle korraldanud vaatamisväärsuste päeva. Käisin Berliini peamised Turistikohad läbi. Pilte ma ei teinud, sest ei olnud sellist õiget fotograafi tunnet. Võimas oli näha seda suurt katkist kirikut, mis keset suurlinna vaikselt pesitseb, eriti kui seda vaadata kaugusest. Berliini müür, mis täis joonistatud (kahjuks ei olnud meil ühtki joonistusvahendit kaasas, muidu oleks ka midagi kritseldanud). Kohtusin ka ühe Keenia poisiga, Kes sinna õppima on läinud. Tema rääkis ilusti inglise keeles. Ah jaa, miskipärast ei rääkinud sakslased eriti inglise keeles. Ei teagi miks. Päeva lõpuks jäin ühe teise sõbraga kahekesi, siis ta küsis, mis võiks ette võtta. Ma pakkusin välja, et vaatame, kus kodutud magavad, siis ta teadis kus neile süüa antakse, liikusime siis sinna. (Ta ükskord tahtsi sinna tööle saada, kuid see ebaõnnestus) Sain teada, et sinna annavad süüa kõik suured kaubandusketid (söögi, mis kohe kohe hakkavad halvaks minema) Ning tegelikult saavad sealt süüa kõik inimesed, kes ainult tahavad. Ning ta küsis saksa keeles, et äkki ta teab, kust võiks kodutuid leida tänava pealt, saime vastuseks, et tegelikult sellist erilist kohta ei olegi, ehhki Berliinis on 3000-7000 kodutut. Käisime veel veidi tänaval ja suundusime koju.

Pühapäevaks oli korraldatud Go Kart ralli, kuhu jõudsime päeva lõuna-ajaks. Ehhki mul oli iga hommik raske, sest ärkasin juba 6-7 hommikul, ajavahe tõttu. Kuid ralli oli päris põnev. Peale seda käisime jälle õlut joomas jõe ääres ning lõpuks läksid kõik koju, kuid mina ja mu host läksime Berliini kõrgeimasse punkti, Sealt leidsime maha jäetud restoranihoone, mis oli juba katki pekstud ja varemates, ka aed oli ümber pandud, et keegi sinna ei läheks. Kuid pugesime aiapraost sisse ja istusime seal katusel. Rääkisime igast asju, Maailmast, raamatutest, inimestest jne. Hästi tore. Peale päikeseloojangut suundusime koju ning järgmisel päeval sõitsin lennujaama, et võtta Estonian Air Tallinna.