Üks imeilus päikseline päevake. Day off. Vaba päev – Hommikul ärkasin umbes 10:00, ning äratasin pesa ka üles. Siis natuke mõtlesime, mida ette võtta. Alustuseks läksime poksikotti taguma, mis oli küll suht igav. Edasi sealt hüppasime köögist läbi, et midagi hamba alla saada. Liikusime River walkile, kuhu suutsime kaasa haarata Jo (prantsuse poiss) Poole tee peal ma kõndisin mööda toru, mis viis ühest kaldast teise, kuid umbes 5 meetri kõrguselt. Õnneks ei juhtunud midagi. Sealt edasi jõudsime tammni, kus saab ujuda, niisiis ronisin kusagile puu otsa, ning sealt hüppasin suvaliselt alla. Päris soe vesi oli. Edasi hüppas ka kohe pesa järgi, aga kõrgemalt ning teise hüppe tegi saltoga. Siis tulime sealt tagasi, et süüa bistroos, kus kohtusime Chrisiga. Temaga läksime ronisime kalju otsa, kus me eelmine kord õhtuhämaruses käisime koos pesaga, nüüd aga kolmekesi ning kasutasime raskemat teed, tegime pilte ja nalja. Väga lahe oli. Sam (üks kokkadest) sõidutas meid Kanangra Wallsi peale seda, kui olime aidanud Taral kolida kolmadale korrusele. Tassisime mööblit ning igast muud asju. See oli ka väga naljakas, sest ilma naljata ei saagi eriti tööd teha. Kanangra Walls on kohake, kus on suured massiivsed kaljuseinad. Me tegelikult lootsime, et leiame eest kõrged kosed, kust ehk on võimalik alla hüpata, kuid mitte. Ehk piltide pealt näeb. Ühe me leidsime ikkagi, joostes treppidest alla, kusagile jõe äärde, mis meenutas koske, kuid vett oli vähe. Siis kiirkaljuronimisega mööda jõge allavoolu, et rohkem näha. Lõpuks jõudsime kõrge sirge kaljuni, kust enam edasi ei pääsenud ilma köieta. Seega tegime mõned pildid ning liikusime tagasi. Kuid nüüd esimese kose all, Sam väitis, et seal on vähemalt 5 m sügavust. Mina ei uskunud, vesi oli ka külmavõitu. Siis lõpuks otsustas Chris vette hüpata, kuid ta ujus sealt kohe välja tagasi, sest tema jaoks oli ka külm. Siis ma pidin lõpuks ise vette hüppama, kuigi eriti ei tahtnud (oli tunne kui hüppaks tundmatus kohas vette) ning proovisin, kus on sügavaim – kuid käsi jäi koguaeg veest välja. Lõpuks hüppasid kõik järgemööda vette. Päeva lõpuks istusime poiste korteris, vaatasime tellyt. Siin on ikka lahe olla, sõbralikud ja head inimesed. Pesa kõrvetas päikse all omale särgi selga.
0 comments:
Post a Comment