26. oktoober

On pühapäev. Lamaskleme nn mägimajas, kus me ööbime juba teist päeva. Kella 19:30 paiku peaksime minema restorani, kus meie ülemus meile süüa teeb. Ümberringi on hiiglaslikud mäed ning nende sees sügavad ja uhked koopad. Siin asub üks väga suur ning vana hotell, kuhu on ka koondunud ametliku olemusega restoran, baar, ning bistroo. Selline keskaegne välimus ja olemine. Mobiililevi siis muidugi ei ole. Hotellis pole ka telekaid. Täna käisime koobastes. Esimene käik oli Adventure trip, kus me alguses laskusime kuhugile auku, kust hakkasime mööda koopaid allapoole liikuma. Vahepeal tegime ka nn kohvipause, aga me ei söönud ega joonud midagi. Ühe peatuse ajal pidime me kõik oma kiivrilambid kustu panema ja kujutama ette, kuidas väga vanasti koopaid avastati – küünlaga. Ning veel lihtsalt olime pimeduses, mis oli kuidagi nii vahva. Roomasime mööda kitsaid käike ja turnisime mööda suuri kive. Teine koobas oli The Tembel of Baal, kus olid väga vanad ja uhked kristallid, mis on tekkinud tänu veele ja niiskusele ning mis peamine – tänu ajale. Need on tõesti vanad. Sellepärast ei tohtinud neid katsuda. Inglitiib rippus laest alla, valge ja puhas. Ja teate mis – see kõik on olnud Tasuta. Me saime tööle. Homme hommikul kell 8:00 Austraalia aja järgi alustame oma esimest tööd. Ei teagi täpselt mida me tegema hakkame, alustame Bistroos, ehk koristame laudu, teenindame kliente ning oleme korralikud. Hästi lahe. Meie ülemus James – ta rääkis meile eile, kui olime saabunud, et ta tahab sellest kohast teha selle, mis ta oli 50 aastat tagasi – restorani ja hotelli järjekord oli 2 kuud. Ta proovib palgata võimalikult erinevaid inimesi erinevatest riikidest. Juba on tal 2 prantslast, inglane, kanadalane, poolsoomlane ning peotäis austraalasi. Ta ise on väga busy koguaeg, teenindab restoranis, teeb süüa ning ajab asju samal ajal. Mulle ta meeldib ja ta idee on ka väga võimas. Ma teen, mis ma teha suudan, et ta idee tõeks muutuks.

Ning see koht, kus me oleme. Appi, kui ilus ja puhas. Mäed, jõgi, eemal on järv, öösel tähed, wild australian animals, jne. Kunagi tahaksin umbes sellises kohas väikese majakese püsti lüüa ja elama hakata. Eile käisime jõe ääres nokkloomi otsimas, vist üht nägime, aga too põgenes peitu. Täna olid vee ääres Water Dragons – suured sisalikud. Just take it easy for a few minutes. Mõte oli ka jooksmas hakata käima, kuid mäed on vingelt järsud ja kõrged, äkki lähevad jälle kõrvad lukku. Aga eks seda ole siis näha, kui teel olen. Täna veel mitte, ehk hommikul. Oleneb, kuidas enesetunne on. Oleme Jenolan caves-is.