Täna oli ka lõbus päev. Seadsime konverentsisaali pulmade jaoks ette. 110 inimest ja kõigile neile pidi panema söögiriistad ning sydney ooperimaja kujutavad salvrätid. Ning kes pidi neist 70 voltima? Mina muidugi. Siis veel seadsime hommikusöögi jaoks lauad korda restoranis ning sõime õhtust köögis. Täna pidime oma Mountain Lougest ka välja kolima, sest pulmalised tulevad ja neid on palju. Kolisime kuhugile Hotelli ossa, mis on ranoveerimisel. Toad on nagu ikka – sellised nagu ühikatoad, seina peal on Innkeepers act aastast 1964. Eelmises toas oli Telekas, triikmasin, föön, dušš, WC, mikrokas, külkapp, veekeetja, soendusega voodi, neli peeglit, diivan, kardinad, telekapult, kakao, kohvi, tee ning küpsised. Siin on vaid krigisev voodi ning kulunud kapp. Vähemalt aken on vaatega Jamesi kapinetti, kuid kardinat ei ole. Dušš ja WC on ühiskasutuses koridorid – kasutame seda koos kahe prantslasega. Selline vinge ikka. Just mängisime Pesaga malet, mul oli nii suur plaan võita, kõik olid juba valmis ründama hobu, oda, lipp, kuid siis järsku oli šahh-matt, ja mina kaotasin – pesa ise ka avastas oma võidu alles siis kui minagi oma kaotuse. See oli päris lahe. Koguaeg teadsin, et teen suurepärase mängu, vaatasin ja tegin peas igasugu käike ja kombinatsioone läbi, kuid siis järsku Kaotus.
„A man was praying, „Lord, is it true that to You a minute is like a thousand years and a penny is like a thousand dollars?“ The Lord answered, „Yes.“ Then the man asked, „Then can I have a penny?“ The Lord replied, „In a minute.““
0 comments:
Post a Comment