Six Foot Track (17.-18. november)

Alustasime seda jalutuskäiku esmaspäeval, kella 10 ajal sõiduga Katoombasse, Sealt ostsime omale uue telgi, sest vana meil ei olegi. Pakkisime asjad ning hakkasime minema. Kohe alguses olid vaated kaugele kaljudele. Lõpuks tuli välja, et umbes nende samade kaljude vahelt käisime läbi. Six foot track on 45 km pikk. Mägedes ning metsas. Väga palju meenus selle ajal Palverännak hispaanias, sest ilm on suhteliselt samasugune, ning rada väga erinev. Kuid mäed on siin järsemad ja kõrgemad, vähemasti tundub nii. Seega me käisime esimesel päeval umbes 12-15 km ehk. Minu kotis oli 13 375ml õlut, 5 400ml vett ning 6 250ml mahla. Väga raske oli seda koormat tassida, sest veel oli pool telki ning mu riided ja magamiskott. Teistel oli söök ja muu mööbel. Esimene koht, kus me ööbisime oli kõige vingem koht üldse selle pisikese rännaku jooksul – Jõgi oli kohe kõrval, suured heledad kivid, vesi suliseb, vaikne, ilus, suursugune... Seal me küpsetasime esimese õhtusöögi ka. Meil oli kaasas gaasipliit. Õhtul jõime natuke vedelikke minu seljakotist, et järgneval päeval kergem käia oleks. Magasime telkides, eriti magada ei saanud, sest ma pole kunagi eriti telgis magada saanud, kuid seekord oli telk viltu ning maapind suht kõva. Aga ega polnud hullu. Hommikul pesime end jões – see oli hea äratus. Teine päev oli tõus ja tõus ning ka lõpuks pisike langus, ehk siis jõudsime nn koju. Alguses plaanisime ühe öö veel telgis ööbida, kuid ilm oli vihmane ja kõik oli märg. Seega tegime peatuse 10km enne kodu, siis sõime peaaegu kõik, mis meil kaasas oli. Tegime pannkooki, suppi, vorstikesi. Lõpuks olid seljakotid kergemad ning hakkasime kodu poole tulema. Siis läks päike peitu. Kõik muutus pimedaks, kuid me rändasime edasi taskulampidega, umbes 6 km taskulampidega metsarajal, kus oli palju oksi ning kive. Me saime sellega hakkama, kuid nüüd on mul õlad ja jalad veidi valusad. Kes teab, mis tunne homme on.